Jõulud möödusid natuke nukralt kuid samas oli mõnus olla kodus oma kõige kallimatega. Poja jäi paar päeva enne jõule väga haigeks, palavik oli hirmus kõrge ja vahepeal juba kartsin, et jõulud veedame haiglas kuid õnneks läks kõik hästi ja palavik langes. Jõululaupäev oli veel lapsel nii paha olla ja enamus päevast kulges lapsega koos diivanil lebamisega. Õhtul hakkas juba parem ja siis ta juba jalutas ringi ja mängis oma mänguasjaga mis jõuludeks sai.

Jõulud küll olid mustad kuid õnneks aastavahetuseks tuli lumi maha. Sellel aastavahetusel oli see tore, et poja nautis rakettide vaatamist ja ei kartnud enam.

Aasta 2011 oli eelmistest erinev ja parem kui eelnevad aastad. Sain lõpuks ometi kodus välja, tööle ja rohkem suhelda soome keeles. Tööl käimine oli nauding kuigi kahjuks polnud seda piisavalt.

Aastal 2011 kolisime suuremasse korterisse mis on peaaegu 2x suurem kui eelmine ja palju ilusam. Elamist sai sisustatud mitmete uue mööbli esemetega, kardinatega ja tehnikaga. Sai ostetud mitmeid selliseid asju millest varem oleks saanud vaid unistada või lihtsalt ei saanud endale lubada. Mõtlesin, et mõned toredad ostud võiks siiagi lisada.

Augistis sai ostetud uus jalgaratas millega tööl käia. Kuna eelmine lauaarvuti ja läppar andsid otsas siis sai ostetud uus lauaarvuti ja mulle läppar.  Septembris limonaadimasin. Playstation 3 ja aasta lõpus uus telekas, tolmuimeja ja mulle uus telefon mis aastavahetusel kahjuks rikki läks.

Augustist alates hakkas Kasper lasteaias käima mis on sujunud edukalt, ilma probleemideta, lapsele meeldib seal.

Aasta lõpus tuli mitu tööpakkumist mille ma kahjuks või õnneks ära ütlesin kuna armastan oma praegust töökohta nii väga, et mitte kuidagi ei taha sealt ära tulla, jään veel lootma, et saan rohkem seal tööd ja kui hästi läheb siis ka kuskil lisatööd. Ei taha siiski oma tööd vahetada töö vastu mis mulle eriti ei meeldiks kuigi sissetulek oleks suurem.

Viimaste kuude jooksul on poja õppinud väga palju uusi sõnu ja nüüd käib ka poti peal, ise küsib. Mähet kannab ta enamasti nüüd vaid öösel ja kodust väljaspool.

Köök on sassis ja vajab hirmsasti koristust. Eks varsti asun koristama. Kavas veel natukene kodugi kaunistada, jõuluteemat arendada. Millalgil peaks ostma poest jõulukaardid ja need kodustele ja muudele sugulastele teele saatma. Eelmisel aastal tegin need ise kuid see aasta pole enam sellist aega ega viitsimist.

Hetkel poja haige, jälle! Õnneks seekord pole kõrget palavikku nagu eelmine kord kuid nüüd on meeletu köha, valus juba kuulata ta köhimist, mis ta ise peaks siis tegema. Saaks teda kuidagi aidata kuid ei oska. Köharohi mida me talle anname, pole siiani minu meelest veel aidanud. Poja tahaks nii õue, toob oma papusid mulle ja ütleb õuee ja tee siis selgeks nii väikesele lapsele, et miks ta õue ei saa.

Aasta aega tagasi sõi ta mitu korda rohkem toitu kui praegu viimaste kuude jooksul. Paneb imestama, et millest ta elab, kas tõesti õhust ja armastusest ning piimast. Ta peaaegu üldse ei söö Kuid sööma sundida ka ei tundu õige olevat. Isegi magusat ei söö, mille peale mina kunagi suudaks vist ei öelda. Minugi pärast võiksid päkapikud talle sussi sisse magusat pista iga päev kui tean, et meie lapsuke nagunii ei taha neid ja saaksin ise ära süüa. Kokkuleppeliselt toovad päkapikud igapäev magusat poja sussi sisse peale 4.-ndat adventti, ootan juba seda aega, nagu väike laps.

See nädal sai ostetud koju uus tolmuimeja ja mulle mobiil. Naljakas on see, et mul on tolmuimeja üle kõige suurem rõõm mida kasutan vähem kui mobiili. Uus tolmuimeja tõmbab nii hästi ja on kuidagi nii mõnus, kohe meeldib tube puhastada sellega. Ega mobiilil ka midagi viga ei ole, vahelduseks uus telefon on tore kuid hommikul sain ebameeldiva üllatuse. Öösel oli aku kuidagi väga äkitseliselt tühjaks saanud (õhtul veel oli paar kriipsu). Töölt oli hommikupoole saadetud sõnum küsimusega, et kas järgmisel päeval tööle saan tulla ja natuke üle tunni aja pärast saadeti järgmine, et pole vaja ka. Niisiis kui oleksin kohe saanud vastata, oleksin saanud tööpäeva endale.

Arvatavasti järgmise aasta alguses, teen kokkuvõtte siin oma 2011 aastast

Hetkel veel 1 tööpäev jäänud ja siis kõik…oma saatust ei tea. Kas jäängi ilma tööta või suudan leida endale uue töö kuna praegusest töökohast pole eriti midagi loota. Üksikute tööpäevadega ju ei ela ära. Olen paar päeva netis ringi vaadanud, et ehk leian midagi sobivat kuid hetkel pole veel midagi otseselt silma hakanud. Kavas mõne kohaga ühendust võtta selle nädala lõpus või järgmise alguses. See nädal veel naudin oma vabu päevi, homme naudin oma ainukest tööpäeva.

Mõned äriideed on tulnud pähe kuid neidki peab uurima, et kas tasuks ära jne…mõtlema veel juurde. Kavas millalgil mõne äriga alustada kuid eks see ettevõtmise asi ole ja eks näeb kas üldse jõuan selleni

Mõnus lugu:

Kodus on praegu palju hubasem kui kunagi varem. Lõpuks on kardinad akendel ja elamisse lisandunud paar riiulkappi. Peaaegu kõik on olemas mis olen tahtnud, et kodu mõnusamaks muutuks. Nüüd unistan uuest voodist, telekast ja telekalauast. Kööki peaks uue lambi ostma ja diivanitele uued katted. Kuid eks näeb kaua selle kõige peale aega kulub kui tööga pahasti. Kõige tähtsam siiski, et oleks üür ning muud arved makstud ja söök laual.

Nüüd pean lapsele järgi minema lasteaeda, niisiis praeguseks lõpetan…

Ilusat sügist! (niipalju kui seda veel on)

Kätte on jõudnud sügis, väga külm on ja mind piinab sügisväsimus. Tahaks ainult magada, magada ja magada. Tuju midagi teha puudub. Pea valutab ka viimasel ajal liiga tihti. Käisin vahepeal turundus kursusel ja tänagi pidin minema kui ei jaksanud hoolimata sellest, et mul töölt vaba päev oli. Otsustasin, et jätan selle asja katki ja ei lähegi enam kursustele. Liiga palju kohustusi selle väsimusega võitlemiseks. Niigi on sellist vabat aega nii vähe kus saaksin hinge tõmmata. Kui ma pole just tööl, siis on kodus niigi tööd (koristamist, söögi tegemist ja lapsega tegelemist).

Õudne on see, et poodides juba jõulu asjad välja pandud, võiks vähemalt novembrinigi oodata aga paistab, et iga aastaga aina varem alustatakse jõulu teemaga. Ei imesta kui Novembri alguses jõulutuled puudel ja poodides kõlab jõulumuusikat.

Rohkem praegu ei kirjuta ma midagi, liiga väsinud, mõnulen diivani peal vaadates telekat, puhkan kuna seda vajan hetkel ma kõige enam…ja mõtlen, et peaksin praegu veel olema kursusel ja seda umbes paar tunnikest.

Eelmise nädala lõpu poole tuli meile üks eestlane ka tööle, see oli päris üllatus. Nüüd siis olen teda mõned päevad seal õpetanud nii nagu mind õpetati esimesel töö nädalal. Niisiis väike vastutus mul, et kõik saaks ikka õigesti tehtud ja õpetatud.

Vahepeal olen uurinud igasuguseid kursusi/koolitusi, tahaks midagi juurde õppida töö kõrvalt. Pole veel suutnud otsustada mida tahaks täpsemalt.

Pojal läheb ka lasteaias hästi kuigi viimased hommikud on ta nutuga minust sinna maha jäänud, tahab, et mina ka seal oleksin, mitte ei läheks ära.

Täna mul vaba päev ja laps juba lasteaeda viidud, tal seal huvitavam kui kodus igavleda ja minagi saan teha rohkem asju ja käia linnas asju ajamas. Nüüd ongi plaan hakata koristama ja siis minna paari poodi ja postkontorisse paki järgi. Enne mehe koju jõudmist üritaks toidu ka valmis saada. Plaan siis teha kapsa-hakkliha hautist. Õhtu poole teen võibolla seene kotlette, vaatan kuidas viitsimist on.

Kuid Vaasa sain eile, tegime perega väikese sõidu. Käisime paaris suuremas Kirppises ja ostsime natuke nänni ka. Sipake sai kesklinnas ka ringi jalutatud kuid see polnud just eriti mugav kuna vihma sadas. Kui Seinakale tagasi jõudsime üllatas mind mees pizzeeriasse minekuga kuna olin talle ennem autos nina alla hõõrunud, et ta üldse mind ei armasta enam niipalju kui mõned aastad tagasi kui mind sinna restorani viis ja see mu lemmikuks kohaks sai. Niisiis pidi ta tõestama vastupidist. Muidugi seal mugides ma pettusin endas, kõht sai ikka jube kiiresti täis ja selle raha eest sõin ikka liiga vähe. Niisiis sellised söögikohad kus tuleks piisavalt palju süüa, et rahaliselt ära tasuks, ei sobi mulle.

Tulevane nädal on väga tähtis. Saan ennast ületada julguse osas ja võibolla end ka lolliks teha kuid sellele ei tohiks ma mõelda. Hetkel siis tegelen agaralt töö otsimisega ja nii mõnessegi kohta pean minema koha peale küsima, kardan kuid pean sellest kartusest üle olema ja tõestama esiteks endale juba, et saan hakkama ja ei anna alla. Tööd vaja siis sellepärast juba, et järgmine kuu läheb laps lasteaeda ja siis lõppevad mul riigi poolt toetused ära.

Ennem mõtlesin oma uneaegade peale ja jõudsin järeldusele, et ma magan liiga palju. Mõnel korral kui olen vähem maganud on järgmine päev palju energilisem. Niisiis hakkan piirama oma uneaegu. Kui siiani magan keskmiselt 9-12h siis nüüd üritan keskmiselt 8-9 tunniga hakkama saada. Täiskasvanud inimese unetarve on 7,5-8h. Kell saab nüüd 23.00, üritan nüüd magama minna ja ärgata hommikul kella 8-st, see oleks umbes tund aega enne poja ärkamist.

Homme tuleb tegus päev!

Kuigipalju on päike mulle ka peale hakanud, õnneks veel pole suutnud end ära kõrvetada. Õrnalt on näha, et päris päikese käest peidus pole olnud Kuid kui poja vaadata, siis tema kohta ütleks küll, et ta pole päikest saanud. Talle olen igakord 30 spf-ga päikese kreemi peale määrinud, et päike liiga ei teeks. Kasperil on nüüd oma päikeseprillid ka kuid minuga olles ta neid ees ei hoia, issiga aga küll.

Toas on meil võrreldes õuega ikka mõnusalt jahe kuigi umbes 25 kraadi sooja kuid seda ei pane tähelegi. Meil see hea asi, et päike ei paista peaaegu üldse tuppa, meil kuused ja männid varjavad päikese ära.

Nii ootan juba Eesti minekut, väike vaheldus oleks siinsele Soome elule. Ainult, et sääsed võiksid uttu tõmmata selleks ajaks Eestimaa pinnalt. Endale saan veel OFF-i peale panna kuid Kasperile ei saa, ta veel liiga väike. Jutud käivad, et järgmine nädal saab see suur soe otsa, nii kahju ikka, just siis kui meie Eestisse lähme.

See nädalavahetus peaks ka tulema päris tore

Nüüd olen avastanud, et prügikast on meil nii tore, selle saab kapist välja libistada ja kui vaja siis ta lihtsalt tagasi lükata. Näe siin maas on tükike “pähhi”, panen selle prügikasti.

Kui ajaleht on vaadatud siis tuleb sellest leida viimane rõõm, katki rebime ja võimalikult paljudeks tükkideks! Pärast saab emmet rõõmustada, kui viin ükshaaval tükikesi talle kätte ja ta nii rõõmsalt ütleb mulle igakord aitähh!

Emme ei luba mind rõdule kuna seal on niipalju pähhi (rõdu remonditakse), äkki siis lubab kui panen jalga issi papud mis rõdu ukse juures on, issi ju käib nendega rõdul.

Räägin emmele pika jutu maha ja ta ikka ei saa aru, et ma tahan piima, tuleb siis täpselt näpuga ette näidata, võtame käest kinni ja kutsume kööki, näitame näpuga külmkapi peale ja kui emme selle lahti teeb, näitame näpuga piima peale. Lõpuks kui piim käes, võib minna rahulikult diivanile telekat vaatama.

Tahan õue, peab vist emmele papud viima ja kui ta kohe ei reageeri, siis topime talle need näkku.